Ülikooliks vajalik eneseregulatsioon peaks kujunema juba koolipõlves

25. septembril korraldas Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond Tartus reaal- ja loodusainete õpetajatele suunatud teaduspäeva. 

Teaduspäeva juhatas sisse Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan professor Leho Ainsaar, rõhutades oma kõnes õpetamise ja teaduse ühendamise tähtsust. 
„Pakume juba täna mitmeid koolitusi ja üritusi õpetajatele, kuid eriti hea meel on meil uue algatuse, teaduspäeva, üle, mis tihendab koolide ja ülikooli koostööd. Peagi 400. juubelit tähistava Tartu Ülikooli eesmärk on teadmisi edastada ja uusi teadmisi luua. Kuna üliõpilased tulevad ülikooli koolidest ja tudengiteta ülikooli ei eksisteeri, sõltub ülikool koolidest ja õpetajate heast tööst," sõnas dekaan Leho Ainsaar. „Võtke teaduspäevalt kaasa uusi mõtteid ja inspireerige kolleege!", innustas ta õpetajaid.

Teaduspäev algas ülevaatega Soome reaal- ja loodusainete õpetajate kogemustest, mida tutvustas Helsingi Ülikooli füüsika- ja keemiahariduse professor Jari Lavonen. Ta tõi esile uurimusliku lähenemise ja probleemipõhise õppe kui ühe võimaluse reaalaineid õpetada. See meetod nõuab õpetajalt palju ettevalmistusaega. Professor Lavonen märkis, et ka Soome õpetajad tunnevad end ülekoormatuna suure materjalihulga tõttu, mis tuleb tundidesse mahutada. Seetõttu soovitas ta keskenduda tuumikteemadele ja integreerida ülejäänud materjal nende sisse.

Probleemipõhine õpe – mis see on?  

Probleemipõhise õppe eesmärgiks on ümbritseva eluga seotud üldise teema raames probleemide püstitamine ja neile lahenduste leidmine kaasates õpilased aktiivsesse töösse (sagedasti väikestes gruppides või isegi paarides) ning soodustades läbi koostöö ja õpetaja poolse tagasisidestamise õpitu konteksti asetamist. Õpetaja rolliks probleemipõhises õppes on olla suunaja mitte teadmiste ette lugeja. Oluline on saavutada õpilaste vaheline koostöö ja diskussioon teemadel: Milles probleem seisneb? Kuidas probleemi lahendada ja millise strateegiaga? Kui õige on minu lahendus ja millisele lahendusele jõudsid teised õpilased? Lõpuks tuleks saavutada ka ühine arusaamine lahendatavas probleemis.  

Kuidas probleemipõhise õppega algust teha? Professor Lavoneni soovitus on alustada näiteks sellest, et jagada õpilased väikestesse gruppidesse ning paluda neil esitada käsitletaval teemal küsimusi. Seejärel suunata õpilased küsitud küsimuste üle koos juurdlema ning tasapisi hakata liitma õpilaste gruppe kokku, kus sama protsess uuesti ja uuesti läbi võetakse. 
Lisaks ainetundmisele on kaasatud mitmed ülekantavad oskused nagu näiteks aktiivne kuulamine, meeskonnana töötamine, kokkulepete saavutamine, arutlemine ja oma seisukoha põhjendamine. Probleemipõhine õpe toetab ka õppeainete vahel seoste loomist. 

Loodusteaduste õppekava peab keskenduma mitmele olulisele aspektile, mis aitab õpilastel omandada sügavaid teadmisi ja oskusi. Üks peamisi rõhuasetusi on distsiplinaarsete põhiideede õppimine. Need ideed on olulised teaduse ja tehnika valdkondade lõikes, selgitavad nähtusi, on vajalikud probleemide uurimiseks ja lahendamiseks ning asjakohased isiklikus, kohalikus ja globaalses kontekstis.

Õppekava peab hõlmama ka valdkondade vahelist õpet, mis ühendab erinevaid teadusvaldkondi ja võimaldab õpilastel näha seoseid erinevate teadusharude vahel. Õpilaste aktiivne roll teadmiste loomisel ja nende kasutamisel praktikas on väga oluline. Õpilased on õppeprotsessi keskmes, kus nad suhtlevad ja teevad koostööd, et luua uusi teadmisi ja rakendada neid reaalses maailmas. See lähenemine soodustab ka karjääripüüdlusi loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas, julgustades õpilasi jätkama õpinguid ja karjääri nendes valdkondades.

Kristjan-Julius Laak, tehisintellekti nooremteadur Tartu Ülikoolis, on koos kaasprofessor Jaan Aruga kümme aastat uurinud, mil viisil tehisaru õpetamist ja õppimist muudab. Tehisintellekt üksi õppimises muutust esile ei kutsu, palju olulisem on mõelda sellele, milliseid õppijaid vajame ja mitte mida vaid kuidas me midagi õpime. Laagi arvates on tänapäeva kooli peamine eesmärk kujundada välja elukestva õppimise harjumus, mille all omakorda on väga oluline enesejuhtimine. Eneseregulatsiooni oskustele tuleks hakata tähelepanu pöörama juba esimeses klassis. Kui õpilasel puuduvad enesejuhtimise oskused, vajab ta palju välist motivatsiooni ja kontrolli ning tuge. Koroonaaja distantsõppe vormis põrkusid raskustele just need lapsed, kelle eneseregulatsiooni oskused olid madalad, seevastu head enesejuhid ei näinud distantsõppes midagi keerulist. Laak pakkus õpetajatele välja mitmed mudelid õpilaste eneseregulatsiooni toetamiseks.

Image

Rauno Neito, kes töötab füüsika õpetajana Kõrveküla Põhikoolis ning läbib haridusteaduste doktoriõpet Tartu Ülikoolis, pühendas oma ettekande sellele, kuidas muuta füüsika õpetamine koolis kaasavamaks. Sarnaselt professor Jari Lavonenile tõdes ka Neito, et õpilaste huvi reaal- ja loodusainete vastu ei ole ülemäära suur, mistõttu on õpetaja esimeseks ülesandeks tihti aine vastu huvi tekitamine. Neito soovitas seda teha käsikäes teema relevantsusega. Tema arvates on õpetajal mõistlik kasutada ära õpilase lühiajalist ehk situatsioonihuvi. Samavõrra oluline on õpilastele selgitada, miks midagi õpetatakse ja miks see meile oluline on. 

Image

Nii Laak kui Neito jõudsid oma esitlustes iseseisva õppimiseni. Õpilases tuleb tekitada tahet ise uurida, lahendada – see eristab teadmist meelelahutusest.

Aeg on muuta harjumusi

Teaduspäeva võttis kokku vestlusring, kus osalesid Heilo Altin, Kristjan-Julius Laak, Rauno Neito, Lauri Kõlamets (TÜ doktorant ja keemia õpetaja) ja Margus Leppik (TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi õppekavade programmijuht). Arutamiseks võeti nii õpetajate ootused ülikoolile kui ülikoolide haarde laiendamine koolidesse ja see, kuidas ülikoolid ja üldhariduskoolid saaksid teha vastastikku arendavat koostööd selle nimel, et suudaksime lahendada ühiskonna ees seisvaid üha aktuaalsemaid probleeme. 

Vestlusringist jäi kõlama, et õpetaja töö meetodid on muutuste keerises, mistõttu õpetaja peaks olema uuendusmeelne, s.t valmis muutma oma õpetamismeetodeid ja –väärtusi. Õpilased on igal aastal uued, õpetaja aga sama – seega algab muutus õpetajast. Õpetaja amet kätkeb endas ka palju julgust ja väge, sest kui lähtuda arusaamast, et igal sügisel on sinu ees klassitäis puhtaid lehti, on õpetaja võimalus need lehed hästi sisustada.  

Õpetajahariduse ühe puudusena toodi välja õpetaja psühholoogiliste teadmiste nappus ja vähene võime oma ainet turundada ehk õpilaste jaoks atraktiivseks muuta. Rõhutati, et enesejuhtimise oskuste kaasa saamine koolist on oluline, kuna see kannab õppijat läbi ülikooli ja on aluseks hiljem tööturul hakkama saamisele. Ülikoolis jäävad puudulike enesejuhtimise oskustega üliõpilased hätta, heast õpilasest võib saada ebaõnnestuja, kuna erinevat koolist ei tuleta ülikoolis õppejõud enam üliõpilasele tähtaegu meelde. Sellelt pinnalt võivad üliõpilasel tekkida ka juba sügavamad probleemid. 

Ühiselt jõuti seisukohale, et tehisintellekt ei hakka kunagi asendama õpetajat. Tehisintellekt on võimalus õpiprotsessi täiendada ja mitmekesistada, kuid õpilaste hariduse kandev roll jääb alati olema õpetajal. 

Image

Päeva juhtis Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi haridusrobootika juhtivspetsialist Heilo Altin, kelle sõnul on õpetajate teaduspäev oluline mitte ainult teaduspõhise mõtteviisi kujundamiseks, vaid ka õpetajate inspireerimiseks ja nende töö tähtsuse rõhutamiseks. 

“Eesti edulugu tugineb suuresti meie võimes arendada ja rakendada teadmisi reaal- ja loodusainetes. Just õpetajad on võtmerollis, aidates noortel avastada nende valdkondade tähtsust ja pakkudes neile vahendeid, et kujuneda järgmiseks teadlaste ja inseneride põlvkonnaks. Meie ainuke vara on meie teadmised, ja õpetajad on need, kes seda vara noortele edasi annavad," tõdeb Altin. 

Päeva teises pooles toimus õpetajatele viis töötuba:  

Matemaatiline voltimine 
Tulevikuoskused õpilastele: kuidas toetada õpetajat? 
Äädikakärbsed kui väikesed kalliskivid mõistmaks inimest 
Kosmosest klassiruumi: praktilised ülesanded satelliidipiltidega 
Bioloogilised andmebaasid 

Teaduspäev on järelvaadatav.

Kõik fotod: Mailis Vahenurm